Tuomiosunnuntain teksti
Tähendamissõna rahvaste kohtust
31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid
temaga (=kanssa), siis ta istub oma kirkuse troonile (=valtaistuimelle)
32 ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab (=erottaa) nad
üksteisest (=toisistansa), otsekui karjane (=kuin paimen) eraldab lambad sikkudest (=vuohista).
33 Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule
käele.
34 Siis ütleb (=sanoo) kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge
siia, minu Isa õnnistatud (=siunaamat), pärige kuningriik, mis teile on
valmistatud maailma rajamisest peale (=luomisesta lähtien)!
35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu
ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu
vastu (=otitte minut luoksenne),
36 ma olin alasti ja te riietasite (=vaatetitte) mind, ma olin haige (=sairas) ja te
tulite mind vaatama (=katsomaan), ma olin vangis ja te tulite mu juurde (=luokse).”
37 Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind
näljasena ja toitsime sind (=annoinne sinulle ruokaa), või janusena ja jootsime sind?
38 Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või
alasti ja riietasime sind?
39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su
juurde?”
40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest (=vähisimmistä veljistäni),
seda te olete teinud mulle.”
41 Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära (=menkää pois) minu
juurest, te äraneetud (=kirotut), igavesse tulle (=ikuiseen tuleen), mis on valmistatud
kuradile(=saatanalle) ja tema inglitele!
42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu
ja te ei andnud mulle juua,
43 ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti
ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud
mind vaatama.”
44 Siis vastavad (=kysyvät) ka need: „Issand, millal me nägime sind
näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või
vangis ja ei ole sind teeninud?”
45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
46 Ja need lähevad igavesse karistusse (=iankaikkiseen rangaistukseen), õiged (=vanhurskaat) aga igavesse
ellu (=elämään).”
temaga (=kanssa), siis ta istub oma kirkuse troonile (=valtaistuimelle)
32 ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab (=erottaa) nad
üksteisest (=toisistansa), otsekui karjane (=kuin paimen) eraldab lambad sikkudest (=vuohista).
33 Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule
käele.
34 Siis ütleb (=sanoo) kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge
siia, minu Isa õnnistatud (=siunaamat), pärige kuningriik, mis teile on
valmistatud maailma rajamisest peale (=luomisesta lähtien)!
35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu
ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu
vastu (=otitte minut luoksenne),
36 ma olin alasti ja te riietasite (=vaatetitte) mind, ma olin haige (=sairas) ja te
tulite mind vaatama (=katsomaan), ma olin vangis ja te tulite mu juurde (=luokse).”
37 Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind
näljasena ja toitsime sind (=annoinne sinulle ruokaa), või janusena ja jootsime sind?
38 Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või
alasti ja riietasime sind?
39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su
juurde?”
40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest (=vähisimmistä veljistäni),
seda te olete teinud mulle.”
41 Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära (=menkää pois) minu
juurest, te äraneetud (=kirotut), igavesse tulle (=ikuiseen tuleen), mis on valmistatud
kuradile(=saatanalle) ja tema inglitele!
42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu
ja te ei andnud mulle juua,
43 ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti
ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud
mind vaatama.”
44 Siis vastavad (=kysyvät) ka need: „Issand, millal me nägime sind
näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või
vangis ja ei ole sind teeninud?”
45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te
iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
46 Ja need lähevad igavesse karistusse (=iankaikkiseen rangaistukseen), õiged (=vanhurskaat) aga igavesse
ellu (=elämään).”
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen